„Õnn on jälgedes ja me kõik saame sellest osa“ A. Alle.

Keskkonnakäpp


Keskkonnakäpp 2022 

Osaleme taas Keskkonnakäpa konkursil. 
https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp/lasteaed/799

Põhupallide "teine elu" 

Rännaku lasteaia jõulumaal kasutati Eesti talumiljöö loomiseks põhupalle, mis olid tellitud Hiiumaalt. Kevadel tekkis küsimus, mida nendega edasi teha? Erinevad pakkumised põhupallidele kasutuse leidmiseks tulid laste peredelt, lasteaia headelt sõpradelt ja õpetajatelt. Pakuti teha nendest multši, istumismadratseid, turnimismägesid, aga lisaks veel kasutada ka taimedele kasvupeenardeks. See viimane jäigi sõelale. Istutamiseks valiti kaks põhitaime: maasikad ja kartulid.  Vanemate abiga puuriti põhupallidesse istutusaugud, kuhu lisati mulda ja istutati taimed. Kevadel ja suvel hoolitseti taimede eest ja jälgiti nende kasvu. Üllatuseks sai suvel maitsta maasikaid ja sügisel noppida kartuleid. Kartulitest valmistasid lapsed tervislikke krõbinaid.
Mitte üksnes laste vanemad, aga ka ka vanavanemad osalesid teema üle arutlemisel ja oma kogemuste jagamisel. Põhupallid leidsid lasteaias teise kasutuseesmärgi peale esmast talumiljöö loomist jõuludeks.
Juba kevadel saab kasutada põhupalle veel kord teiste saaduste kasvatamiseks.





Keskkonnakäpp 2021

Meie Lepatriinude rühm esitas Tallinna Rännaku Lasteaia Keskkonnakäpa konkursile. 

Õpetajad kirjeldasid meie loodussõprade tegemisi järgmiselt: 

Tallinna Rännaku Lasteaia hoovis kasvavad kasepuud. Meie lapsed viibivad väga palju õues. Vaatame ja uurime, kuidas loodus meie hoovis muutub vastavalt aastaaegadele. Varakevadel märkasid Lepatriinude rühma lapsed, et kasepuudel hakkasid suurenema väikesed pruunid pungad. Tekkis küsimus - miks ja kuidas see toimub?

Looduslik puumahl on see mis annab puule energiat. Seda mahla võivad juua ka inimesed saades värsket looduslikku jõudu. Selleks võib kevadel koguda näiteks kasemahla. Tekkis küsimus, kuidas jooki õigesti koguda, et mitte puud kahjustada. Selleks tuli meile teadmisi andma loodusesõber Vello. Ta selgitas lastele, millised puud on sobivaimad mahla võtmiseks. Kui sobilikud puud olid leitud, siis näitas Vello kompassi järgi, millisele küljele mahla võtmiseks on vaja teha auk. Saime teada, et lõunapoolselt küljelt liigub mahl kiiremini. Enne augu puurimist tänasime puud kallistustega. Peaaegu kaks nädalat said kõik lasteaia lapsed ja täiskasvanud, kes seda soovisid, turgutada ennast värske loodusliku joogiga. Mahl maitses paljudele. Selgitasime lastele, et mahla võtmisel ei tohi olla ahne.

Peame meeles pidama ühte lihtsat reeglit - kasest ei tohi kogu mahla välja lasta. See võib põhjustada puu surma. Parim lahendus oleks valida mitu kaske ja koguda iga päev 1 liiter.  Lapsed panid tähele, et kasepuu mahl on värvitu ja läbipaistev nagu vesi, kuid on kergelt magusa maitsega. Saime teada, et see ei ole tavaline suhkur ning see pole kahjulik inimorganismile. Mahlavõtmise lõpetamisel näitasime lastele, kuidas seda väikest haava ravida ja mis vahendeid saab selleks kasutada.

Kokkuvõtteks said lapsed kogemuse, kuidas loodus on valmis meile pakkuma juba varakevadel oma kasvuenergiat. Ja kui me oskame hoolikalt kasutada seda looduse andi, siis rõõmustavad need puud meid pikki aastaid.


Otselink konkursile: https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp/opilasruhm/704 







Lehte haldab direktor Pille Siimpoeg
pille.siimpoeg@rannaku.ee
6 510 090

viimati muudetud: 18.05.2022