„Õnn on jälgedes ja me kõik saame sellest osa“ A. Alle.

Õppe- ja kasvatustöö

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Tallinna Rännaku Lasteaias toetab kogu personal koostöös lastevanematega laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, mille tulemusena on lapsel eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja elukestvaks õppimiseks.

  • Õnnelik ja positiivse minapildiga laps
  • Lapsele on tagatud turvatunne ja eduelamused
  • Lapsel on huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta
  • Laps suudab võtta vastu otsuseid ja teha valikuid oma teadmiste piires
  • Laps teab, millisesse rahvusesse ta kuulub ning on salliv teiste rahvuste ja kultuuride erisuste suhtes
  • Lapse üleminek lasteaiast kooli on võimalikult sujuv ja loomulik
  • Lapsel on võimalus olla loov ja ettevõtlik
  • Lapsel on arengut soodustav keskkond
  • Vanemad tunnevad tuge õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel ja saavad  vajadusel nõu ja tunnustust

Õppe- ja kasvatuskorraldus

Tallinna Rännaku Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on laste huvi ning lasteasutuse õppekava.
Õppimine toimub igal pool.Lapsel on võimalus tunnetada elu kõigi meeltega.Õppe- ja kasvatustöö toimub eesti keeles.
Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini. Süvendatud õppetöö toimub 1.septembrist 31.maini. 1. juunist – 31.augustini toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kordamine, pearõhk nimetatud perioodil on mängulisel tegevusel õues ehk õuesõppel. 


Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Rühmade tegevus- ja päevakavad lähtuvad lasteasutuse õppekavast, nende koostamisel osalevad kõik lastega töötavad pedagoogid kaasates õpetaja abisid.
Rühma tegevus- ja päevakava  koostamisel arvestatakse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ja ülesandeid, rühma vanuselist ja soolist koosseisu, laste arengutaset ja huve.

Konkreetsed tegevused planeeritakse rühma päevakavasse nädalaplaani alusel, lähtudes koduloolisuse printsiibist, lõimitakse omavahel õppe- ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid.

Tegevusi planeeritakse nii, et lastel oleks võimalik teha valikuid.

Õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses toimub päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabategevused ning lasteasutuse õpetaja kavandatud  õppe- ja kasvatustegevused. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
Lapse arengus on suur tähtsus mängul, selleks peab kõige enam aega jääma.
Tervise seisukohalt on oluline, et laps viibiks võimalikult palju värskes õhus.


Erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuse korraldus


Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist (kohandatud õpikeskkond).
Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, Arenguline erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate,    spetsialistide ja lapsevanema  poolt, et luua võimetele vastavad keskkonna tingimused.


Tallinna Rännaku Lasteaias:
  • Erivajadustega lastele on lasteaias loodud tingimused kasvamiseks koos teiste lastega.
  • Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab asutuse direktor.
  • Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arengukava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arengukava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
  • Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe. Mitte-eesti kodukeelega lapsele õpetatakse eesti keelt keelekümbluse metoodikat rakendades.
  • Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
  • Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arengukava.
Lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

  • Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.
  • Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
  • Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huve.
  • Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis: annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest; selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.
Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse
«Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.


Viimati muudetud 28.01.2016
Lehte haldab direktor Pille Siimpoeg
pille.siimpoeg@rannaku.ee
6510090